en | et

Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded

 

Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded

Vastu võetud 02.09.2010 nr 44

 

Määrus kehtestatakse «Tuleohutuse seaduse» § 19 lõike 7 alusel.

 

1. peatükkPÕLEVMATERJALI LADUSTAMISE NÕUDED 

§ 1. Põlevmaterjali ladustamine küttesüsteemide ja muude seadmete läheduses

 (1) Põlevmaterjal, sealhulgas küttematerjal ja riietusesemed, paigutatakse küttesüsteemist või muust kuuma välispinnaga seadmest ohutusse kaugusesse.

 (2) Põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemist või muust kuuma välispinnaga seadmest määratakse vastavalt küttesüsteemi või muu seadme või nende komponentide tootja kasutusjuhendile. Kui tootjapoolne vastav kasutusjuhend puudub, siis määratakse põlevmaterjali paigutamisel ohutu kaugus arvestades küttesüsteemi või muu seadme välispinna temperatuuri vastavalt käesoleva määruse lisale 1.

 (3) Kasutusel oleva kütteseadme kolde ava ees paiknev põlevmaterjalist põrand kaitstakse mittepõlevast materjalist kattega. Kui ohutus ei ole tõendatud muul viisil, on uksega küttekolde ees kaitstava ala ulatus ukseava servast ja koldesuust arvestades vähemalt 400 mm koldeava ees ja vähemalt 100 mm koldeava külgedel. Lahtise küttekolde puhul ulatub kaitstud ala vähemalt 150 mm koldeava külgedele ja 750 mm koldeava ette. Kui lahtisel küttekoldel on esiservas vähemalt 50 mm kõrgune ääretõke või kui kolde sügavus on üle 750 mm, siis on mittepõlevast materjalist katte mõõduks koldeava ees vähemalt 600 mm.

§ 2. Põlevmaterjali ladustamine ehitises

 (1) Põlevmaterjal ladustakse ehitises selliselt, et see ei põhjustaks tuleohtu, ei takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde teostamise võimalikkust. Põlevmaterjali ei ladustata evakuatsiooniteedel.

 (2) Hoones võib ladustada ja kasutada hoone kütmiseks mõeldud põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi, kui nende hoidmisel või kasutamisel nimetatud kohtades on hoones täidetud tuletõkkesektsiooni moodustamise nõue ja põlevvedeliku või tuleohtliku gaasi ladustamine ja kasutamine on ettenähtud hoone ehitusprojektiga. Katlaruumis paiknev kütusemahuti, mahtuvusega kuni 3 m3, võib paikneda katlaga samas tuletõkkesektsioonis.

 (3) Mootorikütust, lahusteid ja muid tuleohtlikke vedelikke võib ladustada eluhoone keldris ja eluhoonega samas ehitises paiknevas garaažis mõistlikus koguses, mille puhul on tagatud võimaliku tuleohtliku vedeliku tulekahju kustutamine esmaste tulekustutusvahenditega. Mitme korteriga elamu puhul võib eluhoone keldris ja eluhoonega samas ehitises paiknevas garaažis ladustada tuleohtlikke vedelikke, mille leekpunkt on alla 55 °C, koguses kuni 5 liitrit korteri kohta.

 (4) Mis tahes aine, materjal või nendest valmistatud toode paigutatakse laoruumis riiulile või virnastatakse ning grupeeritakse nende kustutamiseks ettenähtud tuldkustutavate ainete järgi.

 (5) Ehitises ei ladustata põlevvedelikku ja -gaasi, mille taaral on lekkimise tunnused.

 (6) Ehitises ja selle tuleohutuskujas ei ladustata isesüttimisele kalduvaid aineid ilma nende temperatuuri regulaarselt kontrollimata ja kontrolli tulemusi fikseerimata või võtmata tarvitusele meetmeid nende süttimise vältimiseks.

§ 3. Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina ja krundi välispiiri läheduses

 (1) Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina või krundi välispiiri läheduses ei tohi tekitada tuleohtu ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsu.

 (2) Põlevmaterjali ladustamise koht on hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse ohutuks kauguseks süttiva pinnakihiga hoone või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetrit.

 (3) Mootorsõidukite parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele, takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsemist.

§ 4. Põlevmaterjalist jäätmete ladustamine

 (1) Põlevmaterjalist jäätmete ladustamiseks loetakse enam kui 100 liitri jäätmete ladustamist konteineris, kottides või muul viisil.

 (2) Põlevmaterjalist jäätmete ladustamine ehitise välisseina või krundi välispiiri läheduses ei tohi tekitada tuleohtu ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust, sealhulgas päästemeeskondade ligipääsu.

 (3) Põlevmaterjalist jäätmete ladustamise koht on hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse ohutuks kauguseks süttiva pinnakihiga hoone või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2 meetrit.

 (4) Jäätmete hoiukohta või konteinerisse ei paigutata hõõguvat sütt, tuhka, sigaretti või muud tuleohtu tekitavat eset.

§ 5. Suures koguses põlevmaterjali ladustamine

 (1) Kui objekti territooriumil ladustatakse põlevmaterjali rohkem kui 1000 m3, tagatakse põlevmaterjali ohutu kaugus ehitisest, muust põlevmaterjalist ja krundi välispiirist, samuti tagatakse päästetööde teostamise võimalikkus, sealhulgas ligipääs päästemeeskonnale.

 (2) Kui objekti territooriumil ladustatakse põlevmaterjali rohkem kui 1000 m3, koostatakse objekti territooriumil põlevmaterjali ladustamise kohta plaan ja esitatakse see kooskõlastamiseks asukohajärgsele päästekeskusele.

§ 6. Muud põlevmaterjali ladustamise nõuded

 (1) Põlevmaterjali ei ladustata elektrijaotla või elektrijaotuspunkti sees, selle all, peal või selle vastas.

 (2) Põlevmaterjali ei ladustata ventilatsioonikambris.

2. peatükkOHTLIKE AINETE LADUSTAMISE NÕUDED 

§ 7. Ohtlike ainete ladustamise nõuded

 (1) Ohtlikud ained ladustakse vastavalt ohtlike ainete ühtesobivusele. Ohtlike ainete ühtesobivus on toodud käesoleva määruse lisas 2.

 (2) Ohtlikud ained, mis käesoleva määruse lisa 2 kohaselt üksteisest eraldatakse, paiknevad nii, et oleks välistatud ohtlike ainete kokkupuutumine nende käitlemise käigus või õnnetuse, sealhulgas taara lekkimise, korral.

 (3) Ehitises ei ladustata ühes ruumis või lao sektsioonis põlevgaasi koos hapnikuga, välja arvatud siis, kui seadme tööks on vaja korraga nii põlevgaasi kui ka hapnikku.

 (4) Hapnikuballoon ei tohi kokku puutuda rasva, õli või muu põlevvedelikuga.

 

Minister Marko POMERANTS

 

 

Kantsler Märt KRAFT

 

Lisa 1

Lisa 2